Malaisias ringi liikumine

February 11, 2017

 

Ai-ai-ai, nädal aega vaikust. Ei, ma pole laisk - või noh, mitte eriti.... Põhiline probleem viimase natuke rohkem kui nädala jooksul on olnud internet. Olin Bali lähistel Gili saartel üle nädala ajal lõksus (sellest kunagi hiljem), ning Gili saartel pole internet just kiita. Igatahes, nüüd kerin aega veel mitu nädalat tagasi ja jätkan Malaisiaga. Täpsemalt sellest, kuidas ma erinevate Malaisia linnade vahel ringi liikusin.

 

        KUALA LUMPUR

Kuala Lumpurisse jõudsin ma 11.jaanuaril, jätsin lennujaamas perega hüvasti ning asusin üksinda teele. Jalad värisesid, nutt oli kurgus ja süda peksis sees. Peas käis ringi mõte, et veel ju jõuaks perega koos koju lennata. But my mind was made up ja nüüd tagasipööramine oleks lollus olnud. Läbisin lennujaamas immigratsiooni, läksin KLIA Ekspersile ning sõitsin lennujaamast KL Sentrali (keskne metroo, MRT, rongi ja ma ei tea mille kõige muu jaam). Minu õnneks asus ka mu hostel mõne minuti jalutuskäigu kauguselt KL Sentralist, mis muutis liiklemise KLis minu jaoks väga lihtsaks. Käisin vaatamas vaid suuremaid atraktsioone seega selgema pildi saamiseks piisas täiesti sellest, kui googledada KL Sentral to (wherever). Transpordi liike on erinevaid, minu kui tallinlase jaoks tunduvad kõik väga sarnased. Osades rongides olid eraldi vagunid ainult naistele (kuigi ma ei tundnud ennast kordagi ohustatuna), lasid natuke rahulikumalt hingata. Üldiselt on süsteemid hästi organiseeritud ja piletid odavad. Kõige enam segadust tekitas minus hoopis KL Sentrali kõrval asuvas kaubanduskeskuses NU Sentral ringi liikumine.

 

        MELAKA

Kuala Lumpurist Melakasse sõitsin ma bussiga. KLis asub suur bussijaam (Terminal Bersepadu Selatan ehk TBS), mis on ülesehitatud nagu lennujaam, ning seetõttu väga lihtsasti navigeeritav. Ärkasin hommikul üles, sõitsin bussijaama, ostsin pileti ja juba paarkümmend minutit hiljem olingi bussis teel Melaka poole. Pilet maksis vaid mõned eurod ning hoolimata odavast hinnast oli buss väga mugav ja korralik. Melakasse jõudes olin eelnevalt uurinud, kuidas saada bussijaamast Jonker Streetile (asus mu hostelile lähedal ning on üks suurimaid turisti atraktsioone). Bussijaamas läksin linnaliini bussile ning plaanisingi sõita Jonker Streetile. Samal ajal hoidsin telefonis lahti linna kaarti, lootusega, et äkki on mõni peatus mu hostelile lähemal. Minu õnneks oligi ning säästingi sedasi oma jalgu umbes poole kilomeetri võrra. 

Melakas käisin ringi jala, kõik suuremad turismimagnetid saab väga lihtsalt ühe päevaga läbi jalutada. Veel käisin ka "jõekruiisil", mis näitas linna täiesti teisest küljest. Kuna läksin jõele päikeseloojangu paiku nägin jõekallast nii valges kui ka pimedas. 

 

        CAMERON HIGHLANDS

Mõnele tundub täiesti ebaloogilisena see, et miks minna Melakasse ja sealt siis Cameron Highlandsi (hiljem selgus siiski, et ma pole ainus, kes sellise marsruudi valis). Eks see tripp tüütu ole ja võtab umbes pool päeva kui mitte rohkem aega. Põhjuseks on see, et Melakast ei lähe Cameroni otse mitte ühtegi bussi. Seetõttu tuleb sõita uuesti KLi ning seal minna teise bussi peale ja siis sõita Cameroni. Nagu nimest aimata võib asub Cameron Highlands mägedes, ning see pikendab kõvasti ka bussisõitu. Kui aga lõpuks kohale jõuda on linnas liiklemine väga lihtne, sest peamine linn on tibatilluke ja koosneb vaid paarist tänavast. Kuigi seal pole palju näha, siis hotellist restoranideni ja reisiagentuurideni on vaid paari minutiline jalutuskäik (sealjuures minu hotell asus linnakese kõige kaugemas nurgas). Kuna olin planeerinud Cameron Highlandsis veeta vaid ühe päeva, siis otsustasin läbi oma hotelli võtta tuuri (lähemalt siin) ning väga mugavalt viidi mind autoga ühest kohast teise. 

 

        PENANG

Minu suureks rõõmuks läheb Cameron Highlandsist otse buss Penangi. Tegu pole just lühikese bussisõiduga, aga siiski mugavam, kui igasugused ümberistumised. Mida ma, aga oodata ei osanud oli see, et buss sõidab Penangis sadamasse ning, kes tahab minna saarele peab ostma pileti praamile ja minema praamiga. Miks ma seda oodata ei osanud? Sest maismaalt läheb saarele ka sild. See selleks, alguses oli segadus suur, kuid õnneks kohtusin bussis leedu neiuga, kellega koos olukorra ära lahendasime ja Georgetowni sõitsime. Nagu ka eelmises kahes linnas liikusin Georgetownis jala, vahemaad oli väikesed ning ega seal palju vaadata polnud ka. Kahjuks jäi aeg saarel lühikeseks, täitsa oleks piisanud veel ühest päevast, et lisaks linnale näha ka saarel asuvat rahvusparki. Aga see selleks, eks siis tuleb kunagi tagasi tulla.

 

        LANGKAWI

Vaieldamatult mu lemmik Malaisia reisilt - tõeline paradiisisaar. Penangist saab Langkawile kahte viisi, mööda merd või läbi õhu. Olles broke ass bitch pidin valima esimese. Praamiga sõit Penangist Langkawile võttis aega umbes kolm tundi. Meri oli võrdlemisi rahulik ja enamus reisi magasin ma lihtsalt maha. Kuna Langkawil puudub kas üldse või siis toimiv ühistranspordisüsteem, võtsin kohe sadamast takso ja lasin ennast hotelli viia. Esialgu ei tundu taksod Langkawil eriti kallid, kuid igapäevaselt taksoga ringi liikumine (mida ma ka tegin) adds up. Nüüd on see koht, kus tuleb tõdeda, et emal ja isal oli ikkagi õigus ja load võiks juba ammu olemas olla, sest kõige mugavam/odavam viis saarel üksinda ringi liikuda on rolleriga. Ning kui välja jätta see, et ma liiklusele juba niisamagi ohtlik ja siin on veel kõik tagurpidi ka, siis on saarel ootel ka palju politseipatrulle, kes hea meelega lubadeta turistidele trahve teevad. Ja miks mul lube pole? Sest ma olen juba üle kahe aasta autokoolis nina nokkinud - that's why. 

Please reload

  • White Facebook Icon
  • White Instagram Icon
  • White Twitter Icon